Eesti Energia Jordaania projekt

23. septembril sel aastal esitatud arupärimine Eesti Energia Jordaania projekti kohta nr 509.

STENOGRAMM
VIII ISTUNGJÄRK
Esmaspäev, 8. november 2010, kell 15:00

http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1289221200

Lembit Kaljuvee:

Tõesti, ministril on õigus, mida kirjanik Uljanov kirjutas: tõe kriteerium on praktika.
Aga Eesti mees ütleb niimoodi, et mis on hea mõtte mõõt. Hea mõtte mõõt on tegu.
Tegelikult me kuulasime täna siin lugupeetud ministri suust päris häid mõtteid ja väga ladusat ja ilusat juttu sellest, mis on tehtud ja mis teoksil.
Tegelikult on tõesti nõnda, et asjad on omavahel vägagi seotud.
Minister rääkis siin sellest, et ei ole seotud Jordaania projekt meie elektri hinnaga,
ja tal on muidugi juristina ja teoreetiliselt ka ökonomistina õigus, et see ei ole seotud.
Aga tegelikult on elus kõik asjad seotud ja majanduses on eriti seotud asjad.
Sellepärast, et majandusruum on nii-öelda selline ruum, kus toimivad loodusseadused.
Vaatame, Eestis hinnad tõusid kuuga 4,7%, Lätis 0%. 0% ja 4,7% – kuidas need asjad ikka nii on?
Me oleme ju peaaegu ühes majandusruumis. Me olime ju kõige suuremad kukkujad,
majanduskukkujad siin nendel viimasel kahel aastal, aga nüüd järsku Lätis on 0%, meil 4,7%.
Miks on niimoodi, et Eesti suuruselt teine elektritarbija Kunda Nordic Tsement järgmise aasta lepingu sõlmis mitte Eesti Energiaga,
aga Latvenergoga? Miks üks suurimaid elektritarbijaid Püssi Puitlaastplaatide Tehas sõlmis elektrilepingu järgmiseks aastaks Latvenergoga, mitte Eesti Energiaga?
See, et Eesti Energias 23 miljardit viimase kümne aastaga on investeeritud – ma arvan, et seda on vähe, arvestades seda käivet,
arvestades seda, millised eesmärgid tegelikult arengukavas on meile elektrienergia energeetika osas ette pandud.
Ja see, mis nüüd minister rääkis, siis mul tegelikult oli väga meeldiv kuulata teatud juttu, mis puudutas seda, mida tahetakse teha.
Ja kõige rohkem mulle see üldmulje meeldis selles mõttes, et minister, tundub, on tänu meie torkimisele neid asju endale püüdnud selgemaks teha.
Eelmistel kordadel, kui me küsisime, milliseid projekte tehtud on ja mis kavas on, siis me selget vastust ei saanud,
aga täna oli päris palju konkreetseid objekte ja tegelikult see nimekiri on palju pikem.
Võib-olla ongi asi selles, et see nimekiri on natuke liiga pikk.
Ühel nii pisikesel riigil ja ühel sellisel väikesel ettevõttel, nagu on Eesti Energia, saab olla üks, kaks, kolm prioriteeti.
Kui neid on rohkem, siis lõpuks me nagu haihtume ja hajume ära ja tulemust ei saa – sellist tulemust, nagu me tegelikult tahaksime.
Me läheme edasi väga laial rindel ja tulemus on see, et meil elektri hind tõuseb.
Ja tulemus on see, et hädas on suurtarbijad, ja tulemus on see, et väiketarbija kannatab ka hinna all juba praegu.
Eriti hakkab ta aga kannatama 2013. aastal, kui meil tuleb päris suur hinnahüpe seoses vabale turule minemisega.
See, mille keskmised ja suuremad ettevõtted läbi elasid siin lähiajal, tuleb kanda kahe aasta pärast väiketarbijatel.
Ja see ongi see poliitika, mida saab tegelikult siit natukene suunata sellest saalist.
Aga ma mõtlen, et ministeerium oleks pidanud järjepidevamalt nende asjadega tegelema ja siis ei oleks sellist hinda, minister ei peaks võitlema ei
millega me tegelikult toetaksime aktsiisi vähendamist suurtarbijatele,
ei peaks võib-olla pma koalitsioonipartneriga võitlema seoses taastuvenergia maksuga.
Nii et ühtepidi peab asja laialt nägema – laialt nägema, ma kordan –, aga kontsentreeritult asju vaatama ja kontsentreeritult ajama.