Eesti Energia ja konkurents

Eesti Energia ja konkurents

http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1289390400

Kolmapäeval esitasin küsimuse justiitsminister Rein Langile.
Siin siin ülevaade meie vestlusest.

Lembit Kaljuvee:

Hea minister! Eelmisel nädalal avaldas ajaleht Postimees advokaadibüroo Lawin poolt koostatud analüüsi,
milles viidati asjaolule, et AS-ile Eesti Energia kuulub eelistatud juurdepääs põlevkivile ning seeläbi rikutakse konkurentsiõiguse sätteid.
Milline on teie seisukoht kirjeldatud olukorras,
kas Eesti riik on rikkunud konkurentsireegleid ning andnud AS-ile Eesti Energia eelistatud juurdepääsu põlevkivile?


Justiitsminister Rein Lang:

Eesti advokaadibürood suudavad toota kõikvõimalikke arvamusi ja analüüse sellise kiirusega,
et justiitsminister ka parima tahtmise juures kõiki neid lugeda ei jõua.
Nii et ma pean tunnistama, et ma ei ole seda seisukohta, õigemini,
seda analüüsi, millel selline kokkuvõte põhineb, ise isiklikult lugenud.
Küll aga ma tean seda, et maavarad on maapõueseaduse alusel Eesti Vabariigi omand ja nende kasutusse andmine eraõiguslikele isikutele
käib vastavalt seaduses kehtestatud korrale.
Minu teada seda korda põlevkivivarudele juurdepääsu andmisel Eesti Energiale rikutud ei ole.
Ja niipalju kui mul on informatsiooni tõepoolest sellesama uuringu kohta,
siis ma esialgu võin ütelda, et mulle tundub, et see ei ole mitte just kõikides punktides pädev.
Ma ei näe, et siin oleks tegemist konkurentsi kahjustava tegevusega.
Pigem võime püstitada retoorilise küsimuse,
et kas Eesti maavarade ehk Eesti rahvusliku rikkuse kasutusse andmine eraõiguslikele äriühingutele,
kas see kord vastab täna Eesti riigi huvidele, ja kui ei vasta,
siis peaks Riigikogu tõepoolest maapõueseadust hakkama muutma ühes või teises punktis.
Aga konkurentsi kahjustava tegevusega siin minu hinnangul tegemist ei ole.


Lembit Kaljuvee:

Aga kas te teate, kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on antud teemat menetlenud või ei ole?


Justiitsminister Rein Lang:
Mul ei ole küll mingit aimu selle kohta, mida kallis kolleeg Juhan Parts selle analüüsiga on teinud.
Aga me peame ühte asja silmas pidama. Meil on olemas selline riiklik institutsioon nagu Konkurentsiamet,
kes peab jälgima seda, et peetaks kinni konkurentsiseadusest.
See on üpris üksikasjalik seadus ja kui te küsite seda, kas see seadus on ajakohane, siis minu arvates on küll.
Eesti õigusruumis konkurentsiõiguse seisukohast auke ei peaks olema.
Mis aga puutub veel üks kord riigi vara ehk maapõues sisalduvate maavarade kasutusse andmisse
ja näiteks ka keskkonnatasude osas, sh ka siis põlevkivile laienevate keskkonnatasude osas, ma arvan,
et siin on nii poliitilise debati ruumi kui ka uute otsuste ruumi küll ja küll.


Lembit Kaljuvee:

Ma tahaksin küsida sellisest aspektist, et tegelikult seal oli räägitud väga suurtest trahvisummadest.
Mina ei ole jurist, aga inimesena, kes seal asjade sees on olnud ja kes käib väga tihti ja näeb,
mis seal toimub, mulle tundub, et rikutakse neid reegleid.
See oht trahvi saada on ja mul oleks ühtepidi palve, et sellesse tõsiselt suhtutaks.
Küsimus oleks selline: kas sellisel puhul võib tõesti rääkida miljardist ?


Justiitsminister Rein Lang:
Vaadake nüüd, selle Postimehega on niisugune lugu, et kui te jagate kahega ja lahutate viis, saate ikka veel poolega petta.
Ei maksa teha poliitikul järeldusi ühe või teise üsna rumalavõitu ajakirjaniku väidete alusel.
Esiteks, Eesti Energiat ei ähvarda nüüd küll mitte mingisugune trahv.
Kui me räägime sellest, et näiteks Eesti riik on jätnud midagi tegemata Euroopa õiguse rakendamisel,
siis saab rikkumismenetlust Euroopa Komisjon algatada ikkagi Eesti riigi suhtes, mitte eraõigusliku Eesti Energia suhtes.
Nii et mina ei näe küll kuskil seda kohta, et ootamatult võiks Eesti Energiale kui äriühingule ilmuda kuskilt lambist 70 miljardi kroonine nõue.
Seda kindlasti mitte! Sinu esimeses lause pooles ma nagu tajusin, et ka sina oled valmis tunnistama, et maavarade kasutusele andmisel,
näiteks põlevkivi kaevandamise õiguste andmisel rikutatakse mingisuguseid konkurentsireegleid.
Ma oleksin selle väite suhtes küll natuke ettevaatlik.
Kõik eraõiguslikud isikud on ju võrdsetes tingimustes nende maavarade kättesaamise osas.
Iseasi on see, et kas näiteks keskkonnatasud on üldse piisavad.
Kas need maksud põlevkivile on adekvaatsed või on nad liiga madalad? Selle üle võiks küll vaielda.