Teede seisukorra parandamiseks tuleb tagada ka piisav rahastus

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts avaldas teisipäeval arvamust, et nõudeid teede seisukorrale tuleks tõsta.
Keskerakond on pidevalt rõhutanud, et teede seisukorda tuleb parandada, kuid küsimus ei ole nõuetes vaid rahastuses.
Kahjuks ei piisa ainult nõuete karmistamisest, vaid tuleb ka suurendada teedehoiuks ettenähtud rahastust.

2011. aasta riigieelarves on kohalike teede hoiuks kavandatud  riigieelarvelisi eraldisi 198 miljonit  krooni,
mis moodustab 5% riigieelarves kavandatud kütuseaktsiisi laekumisest.
Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on kütuseaktsiisist vaid 5% eraldamine kohalike teede korrastamiseks häbematult vähe.

Lumerohke talve ning teede alarahastuse tulemusena ei jätku omavalitsustel raha suvisteks teeremontideks.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peab tõstma selle küsimuses valitsuses ja leidma täiendavaid rahastamise võimalusi.

Vigadest võiks ju õppida

Sellest, mis toimus möödunud nädalal Padaorus, Lääne- ja Ida-Virumaa piiril, on ajakirjanduses väga palju juttu olnud ja paljud on saanud oma arvamust avaldada.

Sõna on võtnud inimesed, kes pidid ööpäev ja veidi kauemgi lumetormis autodes ja bussides istuma, samuti ajakirjanikud, kohaliku võimu esindajad, päästjad.
Ka siseminister on sel teemal esinenud nii oma blogis kui teisteski infokanalites.
Ise elan Padaorust 30 km kaugusel ja olin olukorraga võrdlemisi hästi kursis, sest oma poeg oli saaniga hädalistel abiks.

Meenus aastatagune olukord kui Kalmakülas Poola gaasiauto kraavi sõitis ja ülimalt ohtlik olukord tekkis. 30-tonnise auto kraavist väljatõmbamiseks kulus 23 tundi.
Tegelikult oleks auto kraavist välja saanud tõsta 3 tunniga - 20 tundi tegeldi igasugu kooskõlastamistega.
Inimesed aeti oma kodudest sadade kaupa välja, korraldati transporti ümber ja mängiti arusaamatuid mänge.
Hiljem kui Riigikogu infotunnis siseminister Pomerantsi saamatu juhtimise pärast küsitlesin, oli vastuseks kergelt irooniline: „Tark ei torma“.

Ja nüüd, kui inimesed olid Padaoru kandis tõsises hädas, oli minister Pomerantsi sõnul tema ainus viga see, et ta ei suutnud tormi ära hoida.
Aga esimese 14 tunni jooksul ei tehtud Padaorus mitte midagi. Mittemidagi tegemine tuleb kirjutada paraku meie valitsuse arvele.
Alates reede lõunast kui reaalset tegutsemist alustati, töötasid tublilt nii päästjad kui sõjaväelased, nii teetöölised kui kohalikud omavalitsused ja kõik need, kes appi tõttasid.
Aga valitsusele paneks selle olukorra lahendamise eest hindeks selge „kahe“.
Miks ma sellest nii karmides toonides räägin?
Aga mul on kogemus, kus samasugune olukord lahendati seitsme tunniga. 1987. aastal oli Padaorus samasugune võimas torm ja lund ei olnud sugugi vähem.
Kohale saabus ka tollane kriisikomisjoni esimees Peeter Palu, kes töid kohapeal juhtis.
Ja kuigi tollast tehnikat ei anna tänasega võrrelda, kasutati seda efektiivselt. Ja sidevahendid olid siis teadagi millised.
Ometi lahendati kriisiolukord kiiresti. Seda tänu õigeaegsele ja pädevale juhtimisele.
Eelmise nädala kriisiolukorras just seda viimast ei jätkunud. Sest tehnikat ja inimesi oli ju võtta küll.
Tuleb veel mainida, et paljugi ressursse jäi kasutamata.
Valitsus ei pöördunud isegi mitte suurte kaevandusfirmade poole, kus teatavasti on piisavalt võimsat tehnikat säärastes olukordades kasutamiseks.

Valitsusele soovitan edaspidi neid olukordi väga tõsiselt võtta, mitte kogu jõudu kulutada PR-ile, et end üldsuse ees uhtaks pesta.
Hädaolukorras viibivad inimesed pole paraku katsejänesed, kelle peal eksperimente teha.
Sellistes kriisiolukordades on kõige tähtsam kiirus, et ära hoida inimohvreid.


Lembit Kaljuvee
Riigikogu liige

Kuidas elustada närbuvat taime?

Seda, et valimised lähenevad on tunda. Rünnakule on asunud reformierakondlased.
Ühes hiljutises raadiosaates ründas Reformierakonda kuuluv eurosaadik Kristiina Ojuland teravalt
just keskerakonda, väites et keskerakondlaste juhtimise all
on vähendatud Ida-Virumaal iseseisva toimetuleku võimalusi ja takistatud regionaalarengut.
Paistab, et Ojuland on Brüsselis Eesti elust täiesti võõrdunud ja unustanud sellegi,
millised erakonnad hetkel valitsuskoalitsiooni kuuluvad.
Tegelikult on just Reformierakonna ja IRL-i  koalitsiooni poolt aetav poliitika viinud kogu Eesti-,
rääkimata Ida-Virumaast, maaelu hääbumiseni ning regionaalarengu täielikku ummikseisu.
Kohalike omavalitsuste süüdistamine just tänasesse valitsuskoalitsiooni kuulujate poolt
on äärmiselt alatu ja silmakirjalik tegu.
Küsime siis, millal taastatakse kohalike omavalitsuste tulubaas?
Raha ära võtta ja ülesandeid juurde anda osatakse, aga omavalitsuste toetamisest ja tugevdamisest
pole Reformierakonna poliitika juures juttugi.
Kui rääkida täpsemalt meie maakonnast, Ida-Virumaast, siis siin torkavad tervavalt silma valitsuse vead.
Kõige lihtsam näide on võtta energeetikast, kus küll palju räägitakse, aga sisuliselt midagi ei tehta.
Kus on elektrijaama uued energiablokid? Sama lugu on Nordstreami gaasijuhtmega.
Teised riigid nägid selle kasutegurit, aga meie valitsus ajas vägisi raha Eestist ja ka Ida-Virumaalt minema.
Veel kannatab sellise poliitika tõttu Sillamäe sadam, mis on jäänud ilma nii transiidist kui ka investeeringutest.
Ida-Virumaa, mis oli veel 4-5 aastat tagasi teel arengule,
närbub täna tänu just valitsuse valeotsustele justkui kastmata jäänud taim.
Taas oleks vaja turgutada Ida-Virumaa tööstust, mis arenedes paneb vohama ka kõik muu.
Mäletate, mis oli Ida-Virumaa muutuste veduriks 10 aastat tagasi?
Selleks oli Eesti Põlevkivi kiire muutumine ja areng. Just sealt,
Eesti Põlevkivi iseseisvaks muutmisest ja talle oma nime tagasi andmisest tuleks alustada ka täna.

Lembit Kaljuvee, Riigikogu liige